Aruteluõhtu: efektiivne investor

Eile õhtul toimus Naisinvestorite klubis taas tore üritus, kus esinejaks oli Kristjan Liivamägi. Kristjan on ise investor ning tegeleb investorite käitumise tagamaade ja turge mõjutavate tegurite uurimisega. Ühesõnaga uurib kõike, mis puudutab investeerimist. Teen väikese kokkuvõtte sellest, mida Kristjan meile rääkis.

Mida eile aruteluõhtul räägiti?

Öeldakse, et turgu ei ole võimalik lüüa. Selleks, et turgu lüüa, peaks võtma suurema riski. Pikaajaline keskmine tootlus on ca 10-12% ning üldiselt pikal perioodil ei suudeta üle turu keskmise tootluse teenida.

On proovitud järgi ja saadud 5% suuremat tootlust, kui jälgiti insider'te tehinguid. Üldiselt on insider'itel tavainvestoritest varem informatsioon ning jälgides nende käitumist on võimalik aimata, kuhu poole aktsiahind liigub. Turul kaubeldavatest fondidest on olemas NFO, mis jälgib insider'ite tehinguid ning investeerib siis, kui nad on ostmas. NFO on edestanud SP500 indeksit.

IPO aktsiad ületavad selgelt lühiajaliselt keskmist ca 20%, aga keskpikal (3-5 aastat) ja pikal perioodil jäävad keskmisele alla ca  30%. Loogika siin taga on see, et IPO'sid tehakse üldiselt sobival ajal, st majandustsükli tõusu perioodil, mil saab aktsia eest küsida maksimaalset hinda. Lisaks kasutatakse ära erainvestorite optimismi.

Aktsiaspliti välja kuulutamise hetkest kuni aktsiaspliti toimumiseni on võimalik teenida lisatulu ca 3,4%. Kui split välja kuulutatakse, siis aktsia hind reageerib sellele lõplikult alles siis, kui split toimub.

Investorid investeerivad tihti tõusvatesse aktsiatesse. Üldiselt on aga nii, et need aktsiad, mis langevad, nn "luuser" aktsiad, hakkavad pikas perspektiivis tõusma ning tõusjad mingi hetk langema.

Majandustulemustest teatamine: juba päevad enne majandustulemuste tegelikku teatamist hakkavad osad aktsiahinnad langema ja osad tõusma. Vaatlused on näidanud, et need, mis on hakanud langema, langevad peale majandustulemuste teatamist veel enam ning teised, mis on hakanud enne majandustulemuste avalikustamist tõusma, tõusevad peale tulemuste avalikustamist edasi.

Psühholoogiline pool: investorid ei tõlgenda informatsiooni alati korrektselt. Nad ei ole alati ratsionaalsed ega ei tee alati järjekindlaid otsuseid.

Lisaks rääkis Kirstjan koos mõningate näidetega enamlevinud käitumuslikest mustritest.

Silmaringi avardamise mõttes oli igati kasulik ja põnev õhtu. Eriti köitis mind käitumuslik pool, kuna olen selle vastu alati huvi tundnud. See köitis mind lausa nii palju, et märkmeid ma sellest ei teinud. Palju räägitust oli juba eelnevalt kuuldud-loetud, kuid hea on aeg-ajalt juba tuttavat üle korrata. Igatahes avaldan lootust, et õhtu lõpus jutuks tulnud loeng või aruteluteema majanduse tsüklitest järgmise aasta alguses ka teoks saaks.

Novembri kokkuvõte

Novembris juhtus nii palju uut põnevat, et unustasin kogu investeerimisteema täiesti ära. Põhimõtteliselt olen saanud ainult ringi joosta ja teha muud kasulikku - pole tükk aega lugenud blogisid ega jälginud, mis investorite grupis räägitakse. Suure tõenäosusega tuleb ka detsember samasugune, aga loodetavasti tempo peale aastavahetust rahuneb ning saan uuesti keskenududa uue aasta plaanidele.

Novembris õnnestus mul maha müüa üks ese või õigemini pool sellest ja tänu sellele suurenes minu säästude osakaal. Ülejäänud pool proovin kevadel realiseerida. Muud investeerimistegevust ma ei teinudki, sest Bondora ajab mind jätkuvalt segadusse ja kasvukontole lihtsalt unustasin raha kanda. Täiesti uskumatu, eelmisel nädalal tuli meelde ja siis mõtlesin juba, et kannan detsembris pigem natukene rohkem.

Bondora

Nagu ütlesin, siis see tekitab mulle jätkuvalt segadust. Novembris ma enda kontole midagi juurde ei lisanud ja seis võrreldes oktoobriga on üsna sama.

Laenudest:

• 76,8% laenudest on tagasimaksmisel
• 13% laenudest on viivises
• 10,2% laenudest on pankrotistunud

Kasvukonto

Nagu ma eelnevalt juba mainisin, siis unustasin lihtsalt kasvukontole raha juurde kanda. Dividende ma vahepeal saanud ei ole, aga portfelli seis pole jupp aega nii rõõmus olnud. Kahjuks võrreldes üle-eilsega on seis küll mõnevõrra miinusesse läinud.

Portfellist üldiselt

Säästude osakaal mul suurenes ning kuna ma ülejäänud investeeringutes ei ole mingeid arenguid teinud, siis  on seis hetkel järgmine.

Portfelli jaotus hetkel:
- 53% säästud
- 15% Bondora
- 32% kasvukonto

Ja taas olen oma eesmärgile pisut lähemal:

Oktoobri kokkuvõte

Oktoobri kokkuvõtte numbrid kirjutasin kuu alguses ära, kuid muude tegevuste kõrvalt suurt muud kohe kirja ei saanud. Novembri kokkuvõte tuleb ilmselt üsna nutune, kuna hetkel terve novembri kuu ei ole saanud ma tegeleda mitte millegi investeerimislaadsega. Aasta lõpu lähenedes saab aina selgemaks ka see, et selle aasta eesmärk jääb mul täitmata ja Balti börsil aktsiaostuni ma ei jõua.

Lohutan ennast sellega, et vahepeal tuleb tagasilööke ja suurtest elumuutustest tingituna ei tahaks ma kindlasti uisapäisa otsuseid teha.

Bondora

Ma ei ole üldse saanud süveneda peale seda kui nad portfellihaldurit muutsid. Ma ei ole seda siiani paika pannud ja oktoobris kandsin juurde pool sellest summast, mida ma tavaliselt kannan. Ausalt öeldes olen hetkel üsna nõutu - mulle väga ei meeldi see suund, kuhu liigutakse, aga lõpetada ma ka veel ei taha. Seega ootan mingit selgemat momenti ja seda, et uurida, mida teised on kirjutanud ja mõtlevad.

Bondora on ära peitnud kõik statistika selle kohta, et näha protsentuaalselt palju laenudest on pankrotistunud või hetkeseisuga viivises. Investeeringute alt otsinguga saab selle info loomulikult kätte, aga kes teab kui kaua sedagi.

Laenudest:

• 76,8% laenudest on tagasimaksmisel
• 13% laenudest on viivises
• 10,2% laenudest on pankrotistunud

Kasvukonto

Kasvukontol on novembri alguses aga palju rõõmsam seis kui eelnevatel kuudel ning üle pika aja nägin seal punase asemel rohelist ehk siis väikest plussi. Sisse pandud raha oli kasvanud 2,6% võrra.

Portfellist üldiselt

Hetkel on seis üsna stabiilne ning ajanappuse tõttu on jäänud paljud eneseharimistegevused unarusse alates raamatute lugemisest kuni põnevate kursuste tegemisega veebis. Vahepeal proovin vähemasti uudiseidki lugeda, sest muidu tekib tunne, et jään sündmustest täiesti maha.

Portfelli jaotus hetkel:
- 40% säästud

- 19% Bondora

- 41% kasvukonto

Eesmärk sai eelmise kuuga lähemale ja nüüd on eesmärgist täidetud 25%, st jõudsin napilt esimese jooneni. See oli üks postiivsemaid uudiseid kuu alguses. Loodan, et see jääb püsima ka järgmise kuu alguseks:)

Aruteluõhtu: olukord kinnisvaraturul

Üle-eelmisel nädalal toimus Naisinvestorite klubi poolt korraldatud aruteluõhtu, kus oli esinejaks Tõnu Toompark. Kuna hetkel on ka endal hiljuti tehtud ja võib-olla millagi tahaksin veel teha mõne kinnisvaratehingu, siis ootasin seda õhtut põnevusega.

Aastal 2014 muutus turg väga äkki - pakkumiste osakaal tõusis järsult ning turg oli pigem ostja poole. Paljuski oli selle taga see, et müüki tuli palju uusarendusi ja eriti kasvas uusarenduste pakkumine 2014 sügisel. Tõnu Toompark arvas, et ülepakkumist siiski ei ole. Uute korterite hinnad püsivad paigal, sooduskampaaniad tehakse, aga paanikamüüki ei ole.

Keskmise hinna taga on statistika ning Toompargi hinnangul püsib korterite väärtus paigal. Kallite korterite müük on tõstnud tehingute keskmist hinda ning sellest tulenevalt on olnud statistikas näha tõusu ja seejärel järgmine kvartal keskmise hinna langust.

Kuna Eesti turg on väga väike, siis mõned üksikud kallid tehingud mõnes kvartalis mõjutavad tugevalt keskmist. Toompargi sõnul ei ole hetkel alust prognoosida hindade langust. Kinnisvaraturg on hetkel heas seisus, kuid elamispindade osas hinnatõusule ilmselt mängida ei tasuks. Kui vaadata suurt pilti, on hetkel palju riskifaktoreid (poliitilisi ja majanduslikke), kuid neid on praktiliselt võimatu prognoosida.

Eesti keskmine laenukoormus on mõistlik ning seal on veel kasvuruumi. Kinnisvaraturu mõttes tähendab see seda, et potensiaali veel on. Hetkel on euriborist tulenevalt eluaseme intressimäärad madalad, ca 2,2%. Kui siiani inflatsioon toetas ostjat, siis täna enam mitte.

Mida prognoosib Tõnu Toompark?

• Eraisikute finantseerimine püsib heal tasemel.
• Intressimäärad tõenäoliselt lähiaastatel ei tõuse.
• Elamispindade turul tehingute arv püsib paigal.
• Üksikutes kohtades võib tekkida ülepakkumist, kuid turg tervikuna püsib tasakaalus.
• Hinnad püsivad paigal. Hinnatõusu oleks julge prognoosida, kuid see pole võimatu. 
• Suured riskid ja negatiivsed tegurid hoiavad hinnatõusu tagasi

Septembri kokkuvõte

Sügis on käes ja tempo on laes. Selle aasta september on tööl möödunud, nagu iga aasta, väga tempokalt. See aasta on aga eriline seetõttu, et ka eraelus on meeletu jooksmine ja asjaajamine ning seetõttu on kõik investeerimisega seotud tegevused olnud küll mõtetes, aga mitte tegudes.

Septemberi kokkuvõte on mul üsna nutune, kuna tänu kinnisvaratehingule pidin minema pisut ka enda säästude kallale ning ülejäänud osas tegin investeerimisega seotult ainult ühe panuse: lisasin raha kasvukontole.

Bondora

Bondoras oli mul kuu aega raha, mis lihtsalt seisis ja ei läinud välja. Kuu teises pooles tegin natukene ümber portfellihaldurit ning peale seda läks raha ilusti välja. Septembri jooksul ma uut raha juurde ei kandnud, kuid nüüd oktoobris plaanin vaikselt sissemakseid jätkata. Olen mõelnud ka alternatiivsete sotsiaalpanganduse platvormide peale, kuid ajanappuse tõttu ei ole jõudnud neisse korralikumalt süveneda. 

Bondoras on aga seis selline:

• 76,8% laenudest on tagasimaksmisel
• 14,3% laenudest on viivises
• 8,9% laenudest on pankrotistunud, kõik võlamenetluse 1.etapis.

Kokkuvõtvalt olen oma investeeringutega hetkel kogu täiega miinuses, aga loodan, et aja jooksul see paraneb.

Kasvukonto

Nagu ilmselt kõik teavad, siis börsil on ka sügis kätte jõudnud ning seega on languses ka minu portfell. Sissepandud rahast on tänase päevaga järgi -7,43% ehk iga 100 euro kohta olen kaotanud 7,43 eurot. Sellest ma ei lase aga enda tujul langeda - rõõmsamate uudiste poole pealt nii palju, et EXSA maksis septembris dividende ja eile tulid dividendid ka IVV'st. See kord kvartalist dividendide maksmine teeb kohe tuju heaks : )

Portfellist üldiselt

Nagu ma juba eespool mainisin, siis üldiselt on mu portfell läinud allamäge. Suhteliselt arvestatav osa portfellist oli säästudes ning see kuu pidin oma säästude kallale minema, seega oodatud tõusu asemel tuli langus. 

Portfelli jaotus hetkel:
- 26% säästud
- 28% Bondora
- 46% kasvukonto




Eesmärk jäi eelmise kuu tõttu kaugemaks ning tänu seotatud kinnisvarale tulevad ilmselt järgmised aasta-kaks üsna keerulised. Algselt oli mul plaan aastaga enda eesmärk täita - jään hetkel sinna kursile, aga tõsiasi on see, et elu on täis ootamatusi ja nende ootamatuste tõttu on mul mitmeid kordi olnud vaja enda säästude kallale minna. See aga lükkab eesmärki aina eemale.

Rõõmsama poole pealt vaadatuna on aga hea, et on säästusid, mida ootamatutes olukordades kasutada. Palju hullem oleks olukord, kui neid sääste ei oleks. Seega alati tasub hoida väikest tagavara ;)

Kuidas saada parim kodulaenu pakkumine?

Minu jaoks on selle aasta augusti lõpp ja september olnud üks kiiremaid aegu. Eriti kiireks on muutnud selle asjaolu, et oli vaja lõpuks võtta endale kodulaen. Olen varem teinud natukene uisa-päisa tähtsaid otsuseid (nt nagu pensionisamba valik), aga seekord otsustasin olla oluliselt tublim. Eesmärk oli võtta kodulaen üksinda ning ilma lisatagatiseta, st tagatiseks jäi ostetav objekt ise.

Esimese asjana kuulasin üle sõbrad-tuttavad, kes olid hiljuti kodulaenu taotlenud ja uurisin nende kogemusi. Teisena tegin nimekirja pankadest, kuhu võiks esmase taotluse saata. Tahtsin teada võimalikku maksimaalset laenusummat ning seda, kas see võib pankades erineda.

Kodulaenu pakkuvate pankade valik on meil üsna hõredaks jäänud:

• DNB Pank alates 2015 märtsist Eestis enam kodulaene ei väljasta
• Danske Bank väljastab kodulaene alates 2015 märtsist ainult privaatpanganduse klientidele
• LHV kodulaene ei väljasta
• SEB
• Swedbank
• Nordea
• Krediidipank
• Citadele

Minu jaoks jäi sõelale seega 3 panka: SEB, Swedbank ja Nordea. Danske Pank jäi välja, kuna ma ei ole privaatpanganduse klient, Krediidipanga puhul olen kursis juba intressidega, mis ületavad 3% ja Citadelega on sama asi. Nii Krediidipank ja Citadele annavad ilmselt kergemakäeliselt laenu, kuid nende intressid on ka vastavad ja jäävad sinna ca 3,5% kanti.

Juba enne esmaste laenutaotluste saatmist teadsin, et kõige parema pakkumise võiks ja isegi peaks tegema kodupank. Kodupank on kursis minu rahavoogudega ja seega peaks omama maksevõimekusest kõige paremat ülevaadet. Saatsin taotlused ära juba enne, kui mul oli ostetava objekti hindamisakt. Tagantjärgi mõeldes oleksin võinud ka veidi kannatada, aga tahtsin tegelikult teada, mis on mu maksimaalne laenusumma ja kas see pankadel erineb.

SEB ja Swedbankiga läks lihtsalt, rääkisin nende telefoni teel ning nende pakutav laenusumma oli sama, intressivahemikuks oletati 1,9 - 2,2%. Kuna olin SEB's juba paar tundi aega nende terviknõustamisel veetnud, siis kuigi nad proovisid, ma sinna teist korda minema ei pidanud. Nordea puhul pettusin. Enne kontorisse minemist olin täitnud taotluse, saatnud pangaväljavõtted ja kirjutanud veel lisainfot. Ilmselt tänu puhkuserahadele oli tehtud keskmise palga arvestuses viga ning see oli suurem kui minu palk tegelikult on. Samas aga pakutav laenusumma oli oluliselt väikem SEB ja Swedbanki pakutust. Sellest piisas, et lõplikku laenupakkumist ma nendelt lõpuks ei küsinudki.

Kui hindamisakt käes, saatsin selle oma kontaktisikutele SEB's ja Swedbankis edasi. Vastuseks sain üsna ruttu kodulaenu pakkumised. Intressid olid mõlemal põhimõtteliselt samad, kuid vahe oli lepingusõlmimise tasus. Ühe panga puhul oli see pisut alla 0,5% laenusummast ja teise puhul pisut üle 0,5% laenusummast ning vahe oli ca 100 eurot. Olin pisut pettunud, sest kodupank ei teinud niivõrd paremat pakkumist. Kirjutasin neile ka vastu ning selle peale langetati pisut lepingu sõlmimise tasu (konkurendi oma jäi siiski soodsamaks) ja 0,05% võrra ka intressi. Konkurendiga rääkides selgus, et nendel intressi osas läbirääkimise ruumi enam ei ole ja seega jäin oma kodupanka edasi.

Kokkuvõtteks, mis ma soovitaksin:

• küsi infot kogemuste ja intresside kohta hiljuti kodulaenu taotlenud sõpradelt-tuttavatelt
• küsi kindlasti pakkumisi ka teistelt pankadelt peale kodupanga
• räägi läbi lepingu sõlmimise tasu (veebilehe järgi tavaliselt 1% laenusummast, aga reaalselt võiks jääda ca 0,5% juurde)
• räägi läbi intress, sest väike ruum tingimiseks on kindlasti ka seal

Kodulaen on mul nüüd olemas ning varsti-varsti saan juba hakata esimesi makseid tegema. Kahjuks, aga kannatab minu septembri tulemus selle all ning pidin tehingu tegemisel kasutama osa säästude rahast. Tundub, et pean ma eesmärgi saavutamise tähtaega edasi lükkama, sest tänu kodulaenule väheneb ka investeerimiseks ja säästudeks kõrvale pandava raha hulk.

Augusti kokkuvõte

Viimasel ajal on tegevusi nii palju olnud, et pole jõudnud pikalt midagi kirja panna. Kõikide muude tegevuste taustal teen kiire kokkuvõte, kuidas august läks ning muude teemadeni jõuan ilmselt lähiajal.

Bondora

Bondoras on tulemas muudatuste aeg, aga nendest muudatustest on teada väga vähe. Ma ei ole saanud ka mahti sügavamalt teemasse süveneda, kuid mõningaid kokkuvõtteid ja foorumit olen sirvinud. Investorid on püha viha täis ja lubavad kõik oma viimsed sendid sealt minema viia.

Ennastki paneb olukord kukalt kratsima, sest tulevik on ebaselge ja olevik veel selgusetum - hetkel seisab raha kontol, üle mõne päeva on paar laenu välja läinud, kuid see on ka kõik. Augustis juurde kantud vaba raha seisab osaliselt siiani kontol ja käsitsi noppimiseks laene ei ole. Viimane kord, kui lubati, et homseks on kõik korras, oli juba 2 nädalat tagasi ja siiani ei ole midagi muutunud. Ega praegu ei ole muud teha kui oodata ja kindlasti enne ma mingit raha kontole juurde ei kanna kui on tekkinud mingi selgus või stabiilsus.

Rahast, mis on juba varem välja läinud: nüüd on kätte jõudnud aeg, mil esimesed laenud on jõudnud üle 60 päeva viivisesse. Ja viivises olevatest laenudest lausa mitmed peaksid maksetähtaegade järgi olema juba praegu üle 60 päeva viivises laenude hulgas, kuid millegipärast ei ole. Eestlane on kannatlik loom, seega ootan minagi ja vaatan, mis juhtub.

Kokkuvõtvalt on hetkeseis selline: 78,8% väljaanatud laenudest on tagasimaksmisel, 17,9% viivises ja 3,5% üle 60 päeva viivises. Üle 60 päeva viivises laenud on võlamenetluse 1. etapis.

Ühe kuu jooksul saadud intessid vaikselt tasa ja targu kasvavad nagu ka summa, mis investeeringutes sees.

Kasvukonto

Enim põnevust tekitas eelmise kuu lõpus mulle (ja kindlasti ka paljudele teistele) seis väärtpaberiturul ja minu puhul siis kasvukontol. Vahepealne pisikene kasv oli kiirelt pühitud ja kokkuvõtvalt sissepandud rahast on tänase päeva järgi -8,49%. Ehk siis iga 100 euro kohta läks jalutama 8,49 eurot. Minu puhul on tegemist pikaajalise investeeringuga ja olen veendunud, et turg jõuab veel madalamale minna ja kindlasti sealt ka mingi hetk jälle üles tulla. Pean lihtsalt jääma ka kõige kehvemates oludes kursile ja oma plaanile kindlaks ning iga kuu teatud summa juurde kandma.

Portfellist üldiselt

Vaatamata sellele, et kasvukonto on miinuses, siis portfelli väärtus kasvab. Suurema vabast rahast suunan hetkel säästudesse, et tekitada endale 6 kuu sissetuleku suurune puhver. Seetõttu säästude osakaal moodustas septembri alguseks minu protfellist 51%. Ülejäänud 49% moodustasid kasvukonto ja Bondora.

Elu keerdkäigud

Ausalt öeldes on viimased nädalad mulle toonud palju palju segadust ja praegu ei teagi, mis lähikuud tooma hakkavad. Mis see tähendab? No hetkel olen lihtsalt äärmiselt mugavalt oma eluga saanud hakkama nii, et mingit laenukoormust mul väga ei ole. Ühe kohustuse võtsin endale kaela, mille laenumakse on küll üsna väike, aga kui aus olla siis ega ükski normaalne inimene sellist laenu ei võtaks. Ju siis oli väga vaja :)

Tegelikult on nii, et ma olen noor inimene ja vahel on vaja fun'i ka! Seega võtsin salajaseks otstarbeks ühe laenu, mille intress on üüratu, aga tegelikult oli mul ikkagi plaan nii, et võtan selle laenu ca pooleks aastaks ja siis maksan tagasi. Nüüd see või järgmine kuu peaks selguma tõsiasi, kas see õnnestub ka. Kui ei õnnestu, siis midagi katki ei ole - eks ma maksan oma megaintressiga laenu edasi ja võtan seda lihtsalt nii, et vahel kõik kavatsetu ei õnnestu. Teadsin juba ette, et garantiid ei ole ja võib-olla pean selle laenu endaga järgmisesse aastasse kaasa võtma. Ideaalis aga tahaks sellest kiiremas korras vabaneda.

Foto: pixabay.com

Muudest segadustest nii palju, et üldiselt olen suutnud üsna laenuvabalt elada. Kõlab hästi? Aga no ega mul mingit vara ka pole. Mingi aeg mulle tundus see äärmiselt mõnus ja mugav - kui midagi ei ole, ei ole ju ka midagi kaotada. Nüüd olen hakanud pisut teisiti mõtlema. Ca aasta olen hiilinud endale korterit, aga hinnad on ikkagi megad. Igasugune korter mulle ei sobi ja minu eelistatud piirkonnad, ruutmeetrite arv, planeering jpmt ajavad hinna nii kõrgeks, et halb hakkab. Ma olen nõudlik põhjusel, et mul ei ole korteri ostuga kiiret. Kui häda käes, oleksin nõus ka 16 ruuduses elama.

Praegu aga leian ennast olukorras, et kui kõik asjad lähevad plaanipäraselt, oleks võimalik ka tänases turuolukorras saada tõeliseks eestlaseks ja võtta endale kaela kodulaen. Hurraaa! Tegelikult on jama selles, et nüüd ma isegi tahaksin laenu, aga ma ei ole enam kindel, kas pangad tahavad anda. Selles on kaks probleemi: esiteks see laenusumma võib tulla kokkuvõttes päris suur ja teiseks oleks vaja see laen võtta kahe peale. Kellega? Novot - võta nüüd kinni... 

SEB'sse peale viimast korda väga enam tagasi ei igatse. Viimane kord, mitte väga ammu aega tagasi, oli huvi teada umbkaudselt, mis laenusummaga võiks arvestada. Selge see, et olen enda peas välja mõelnud, mis see olla võiks, aga panga arvamus on ka oluline. Sain veeta keset päeva 2 äärmiselt mõttetut tundi "nõustamisel", mis keskendus kõigele muule kui kodulaenule. Nad vist ei ole aru saanud, et kliendi säilitamiseks oleks mõistlik rääkida vahelduseks ka sellest, millest klient tahab rääkida mitte ainult oma kolmandat pensionisammast pähe määrida.

Igal juhul peale 1,5 tunni möödumist muutusin ma kärsituks ja viimased 10 minutit rääkisime põgusalt ka kodulaenust. Eks ma saan sinna korra veel minna ja teha võrdluse teiste pankadega, aga ka varasemale kogemusele põhinedes ei saa ma nende poolt pakutava teenusega rahule jääda. Teenindajad on toredad ja viisakad, aga justkui robotid: nad ei räägi sellest, millest klient tahab rääkida vaid millest nad peavad rääkima. Sarnane kogemus oli mul aastaid tagasi nende juures investeerimisnõustamisel käies. Teiste pankadega on mul vähe kogemust "nõustamise" osas, aga kaldun arvama, et ega mujalgi see asi väga teistmoodi pole. 

Igal juhul, kui hakkan mööda pankasid käima, panen pastaka valmis, et märkmeid teha. 

Juuli kokkuvõte

Täna tööl kalendrit vaadates avastasin äkki, et juuli on läbi saanud! Uskumatu, aga tuleb hakata vist uut suve ootama. Sooja lubab veel augustis, aga ikka tööpäevadeks. Tundub, et see aasta jääb Eestimaa pinnal randa minemata.

Mis siis juulis toimus? 

Tegelikult oli nii, et kuu alguses tegin ma tavapärased tegevused: lisasin pisut raha Bondorasse, pisut kasvukontole ja osa rahast säästukontole ning sellega mu tegevused piirdusid. Natukene harisin ennast - lugesin raamatu läbi ja alustasin uut, tegin läbi ühe psühholoogiakursuse ja ühe finantsaluste kursuse Coursera'st ning panin ennast kirja augustis algavale investeerimist puudutavale kursusele. Lisaks olin sunnitud minema oma säästude kallale ja kasutama sealt pisikest osa ettekavatsemata kulutuste jaoks. Kurb, aga mis teha - selleks need säästud mõeldud ongi. Lisaks on mul kuri kahtlus, et nüüd palgapäeval panen küll mõne osa kõrvale, aga võimalik, et olen sunnitud seda siiski juba enne uue kuu algust kasutama. Hea on, et mul on juba lapseeast saadik säästmisharjumus sisse kulunud:)

Bondora

Tänase päeva seisuga on mul viivises laenude arv võrreldes juuniga kasvanud ning sealsetest investeeringutest on viivises 14,4%. Tagasimaksmisel on 85,6% ja üle 60 päeva viivises laene veel hetkel ei ole. Siiani on kuidagi napilt-napilt enne 60 päeva täitumist ära makstud, aga nüüd on mulle portfelli ootamatult tekkinud hunnik hispaanlasi reitinguga C ja D ning nende seas mitu, kes pole 2 viimast makset teinud. Ilmselt ei tule seda kolmandat ka. Aga kust need hispaanlased endale sellise reitingu saanud on? Vandenõuteoreetik minus tõstab pead ja arvab, et Bondora on midagi ümber teinud. Võimalik, et ma eksin.

Igakuiste tagasimaksete osas olen seadnud eesmärgiks kõrgeima horisontaalse kriipsu - pikk maa on veel minna ja juuli kuu tagasimaksed vähenesid võrreldes juuni omadega. Seal on põhjuseid mitmeid, mingit rolli mängivad paar ennetähtaegselt tagastatud laenu ja väiksemat rolli see, et viivises laenude osakaal on pisut suurenenud.

Kasvukonto

Kuidagi oli mul eelmise kuu kokkuvõtte tegemise ajal jäänud tähele panemata, et olin saanud 30. juunil oma esimese dividenditulu ja see oli tervelt 0,46 eurosenti. Üldiselt on praegu kasvukontoga hästi - arvestades summat, mis olen sisse pannud miinus tehingukulud, olen isegi õrnalt plussis omadega:)

Portfellist üldiselt

Osakaaludest: kuna olin sunnitud osa raha säästudest kasutusse võtma, siis vähenes säästude osakaal, muud osakaalud jäid enamvähem samaks. Hetkel ei ole toimunud erilist kasvu, kuna see kuu ei ole ma veel investeeringutesse raha juurde lisanud.

Otsustasin pisut ümber mängima oma kokkuvõtete tegemise aja - varem tegin kokkuvõtteid peale seda, kui olin investeeringuid värskelt suurendanud. Otsustasin nüüd kokkuvõtteid tegema hakata kohe kuu alguses enne investeeringute suurendamist - siis saan pisut selgema pildi.

Kuna muutsin oma kokkuvõtete tegemise aega ja olin sunnitud pisut oma sääste kasutama, jäi mul eesmärk kaugemaks kui eelmine kuu. Loodan selle vea kuu möödudes parandada.

Megamuutus

Juba mõnda aega oli mul riiulis seisnud raamat "Megamuutus: maailm aastal 2050". Nüüd sain lõpuks mahti selle raamatu kätte võtta ja läbi lugeda. Tegemist on The Economist 2012 aastal ilmunud raamatuga "Megachange: the world in 2050", eesti keeles andis 2013 aastal raamatu välja Äripäev.

Nii põnev lugemine, et kohati oli keeruline raamatut lausa käest panna. "Megamuutus" kajastab minevikku, olevikku ning kahe eelneva põhjal võimalikku ees ootavat tulevikku. Neljast peatükist esimeses kirjutatakse teemal inimesed ja suhted, kus analüüsitakse demograafilisi muutusi, inimeste tervist ja eluiga, naiste sotsiaalset staatust ning inimsuhete ja kultuuri arenguid maailmas, kus infotehnoloogia on kaotanud riigipiirid.

"Megamuutus: maailm aastal 2050"

II peatükk "Taevas ja maa" annab ülevaate religioonist, kliimamuutustest, sõdadest ning riikidevahelistest suhetest ja ka riikide enda rahalisest "tervisest" ehk mida erinevate riikide valitsuste jaoks tulevik võib tuua. III osas "Majandus ja äri" kirjutatakse kasvu-, turu- ja innovatsioonimustritest, muuhulgas ka näiteks sellest, kuidas aastal 2050 võiks rikaste ja vaeste vaheline lõhe olla palju kitsam ning IV osa keskendub teadusele, kosmosele ja tehnoloogiale.

Kuigi kohati võib lugedes meel üsna nukraks muutuda, siis lõpeb raamat positiivse noodiga. Kõikide muutustega, mis siiani on maailmas toimunud, on edukalt toime tuldud ning tullakse ka tulevikus.

Laiemalt öeldes pool raamatust põhineb faktidel, minevikusündmustel ning ülejäänud pool prognoosidel või oletustel, milline võiks olukord olla aastal 2050. Kuni raamatu teise peatüki poole peale on prognoosid ja oletused arvatavasti üsna täpsed. Tegemist on mõõdetavate väärtustega - kindlasti tulemused kõiguvad siia-sinna, kuid üldpilt on ilmselt paigas. Kuid riikidevahelisi suhteid, sõdasid, majandust ning teaduse ja tehnoloogiaarengut ei suuda keegi täpselt ennustada.

Sellele vaatamata oli neid arvamusi, mõtteid ja prognoose huvitav lugeda ning maailmavaate avardamise mõttes soovitan kindlasti ka teistele. Mõtlesin lausa, kas suudan "Megamuutust" järgmised 35 aastat riiulil hoida, et siis see uuesti läbi sirvida.

Juuni kokkuvõte

Otsustasin, et oleks aeg hakata tegema kuu kokkuvõtteid. Hetkel on see küll tagasihoidlik, aga olen viimasel ajal tegelenud sellega, et teha graafikuid ja panna igakuiselt kirja, kuidas mul läinud on. See aitab kursil püsida ja usun, et aasta või paari pärast on huvitav neid numbreid vaadata.

Hetkel olen otsustanud reaalseid rahanumbreid blogis mitte avaldada, aga enda jaoks on need mul muidugi olemas.

Bondora

Tänase seisuga on mul Bondora investeeringutest 12,6% viivises, tagasimaksmisel 87,4% ja üle 60 päeva viivises laene hetkel ei ole. Ohumärgid on aga viimaste osas täiesti olemas ja ilmselt lähiajal mõni ka sinna hulka satub.

Olen endale püstitanud eesmärgi igakuiste tagasimaksete osas. See siis on intressid ja põhiosa kokku. Tagasimaksed on iga kuuga kasvanud pisut enam kui 2 korda. Olin arvestanud eesmärgi täitumisega järgmise aasta märtsiks. Ilmselt mingi hetk see kasv pidurdub, aga tore oleks oma eesmärk juba selle aasta lõpuks täita. Liialt lootusrikas ma selles osas siiski veel ei ole, kuna viimane jooneke on hetkel veel üsna kaugel.

Portfellist üldiselt

Kasvukontoga olen hetkel õrnas miinuses, aga ei lase ennast sellest heidutada. EXSA'le avaldab mõju praegune seis Kreekaga ja S&P 500 osas mul lühiajalises plaanis nagunii suuri ootusi ei olnud.

Hetkel on mul raha paigutatud 3 kohta: Bondora, LHV kasvukonto ja säästud. Viimast ei saa küll eriliseks paigutuseks pidada, aga ometi kõrvale pandud see raha on ja plaanin seda kasutada ainult hädaolukorras. 

Säästude osakaal on hetkel nii suur põhjusel, et tahan suurema osa igakuisest kõrvale pandud rahast suunata 6 kuu sissetuleku suuruse puhvri loomiseks ning väiksem osakaal läheb igakuiselt investeeringutesse. Kui kuue kuu puhver loodud, saan aktiivsemalt raha investeeringutesse suunata. 

Mul on endale eesmärgiks seatud 6 kuu sissetulek + ca samas väärtuses investeeringutes olevat raha. Tähtajaks plaanisin aastat ja see oleks siis 2016 aasta märts. Ideaalis tahaksin selle eesmärgi muidugi saavutada juba varem, aga hetkel tundub, et hea kui märtsis jõuaks:)

Sellised lood siis praegu. Jääme ootama Kreeka referendumi tulemusi ja soojade ilmade jätkumist.

Suvele vastu ... töiselt

Võiks ju arvata, et suvi on käes ja tempo hakkab vaikselt vaibuma. Aga kuniks ilmad ei soojene, ei vaibu ka töine meeleolu. Samas on hea, tempo on jätkuvalt sees vaatamata mind tabanud külmetusele, mis ei taha kuidagi mööda minna.

Mis vahepeal on toimunud?
Blissis toimus 4. juunil naisinvestorite klubi 1. hooaja lõpuüritus. Tegemist oli väga toreda sotsiaalse üritusega mõnusas atmosfääris. Sissetulijatele jagas naisinvestorite klubi asutaja Kristi ühe ülesande, mille eesmärgiks oli aidata uute inimestega lihtsamini jutule ja tuttavaks saada. Mina sain ülesandeks leida keegi, kes investeerib sotsiaalpangandusse ja uurida, kuidas tal läheb.

Minu jaoks igati mugav ülesanne, sest olen ise jõudnud juba sinna investeerida ja tean enamvähem, kuidas asjad seal käivad. Tegelikkuses sain sellel teemal põgusalt ühe tere-tuttavaga rääkida ja edasi sattus minu lauda hoopis üürikinnisvara ja aktsiainvesteeringutega tegelev naisterahvas. Kuigi olin tegelikult üsna väsinud ja plaanisin minna sinna ainult tunnikeseks, juhtus see, et juttu jätkus pikemaks ja lõppkokkuvõttes veetsin seal toredad 2 tundi.

LHV kasvukonto
Mul on hea meel, et sain lõpuks peale pikka mõtlemist ja vaagimist endale lõpuks avatud LHV kasvukonto. LHV külastuse raames avasin endale ära juba pangakonto, mille olingi plaaninud investeerimiskontona kasutusele võtta ning samuti avasin juba ette ära väärtpaberikonto, kuna tahaksin võimaluse korral selle aasta sees mõned kodubörsi aktsiad endale soetada.

Aga kasvukontost - kui LHV's on konto olemas, siis kasvukonto avamine oli umbes 3 klikki ja võttis mul kokku alla minuti. See pikk mõtlemine oli mul tehtud ammu enne konto avamist ja seotud siis sellega, mis fondi või fondidesse ma läbi kasvukonto investeerida tahaksin. Alguses oli mul sihikul 3 fondi: S&P 500 (IVV), Europe (IEV) ja Nasdaq 100 (QQQ). Kuna kõik need on dollarites, siis mõtlesin pisut ümber ja IEV asemel otsustasin Stoxx Europe 600 (EXSA) kasuks, mis kaupleb eurodes.

Siis aga muidugi jäin selle mõtte juurde, et 3 fondi on ikkagi nii väikeste sissemaksete juures palju, äkki peaks siiski keskenduma ühele? Samas S&P 500 on praegu päris kallis, seda nagu üksinda ei tahaks.

Vaagisin pikalt ja otsustasin lõpuks QQQ hetkel välja jätta. Tegin kasvukontole jaotuse 50/50 ja valisin 2 fondi: EXSA ja IVV.

Ja kuna kasvukontol on kolmapäev ostupäev, siis oh seda rõõmu - saan homme kohe vaadata, mis mu rahast saanud on:)

P.s. Kuigi eelnevas postitused arvasin, et ilmselt lähima kuu jooksul jõuab mul Bondoras esimene laen 60 päeva viivisesse, siis täna veel seda seisu ei ole ja see lükkub kuu võrra edasi. Eks vaatame, mis juulis paistab. Hetkel paistab seis üsna hea ja iga kuu on tagasimaksed kasvanud lausa 2 korda. Aga see on tegelikult naljakoht, sest need summad on hetkel ikka miniatuursed :)

Jätkuvalt enda harimise teel

Vahepeal on aeg nii edasi läinud, et Bondorale lisaks ei ole mul täiendavaid investeeringuid juurde tekkinud. Samas Bondoras jätkan nii, et igal palgapäeval lisan sinna väikese summa. Bondoraga on seis selline, et 17,3% laenudest on hetkel viivises. Üle 60 päeva viivises laene veel ei ole, aga suure tõenäosusega hetkel viivises olevatest laenudest mõni ilmselt järgneva kuu jooksul sinna jõuab. Mitmed hetkel viivises olevad laenud on juba varasemalt maksetega hiljaks jäänud ja perioodid, mil võlgnevuses ollakse, pikenevad. Loodan igal juhul parimat.

BeWise loeng: Kuidas rikkaks saada?

Kuna investeeringutega ei ole tegeleda jõudnud, olen vahepealsel ajal tegelenud enda harimisega. Osalesin 12. mail BeWise loengul: Kuidas rikkaks saada? Üritusel jagas oma kogemust investeerimisalal Jaak Roosaare - mees, kes jõudis eelmisel aastal uue tulijana Äripäeva investorite TOPi 36ndale kohale. Nagu ikka räägiti ka sellest, mis üldse on rikkus ja kas raha teeb inimest õnnelikuks. Ma olen siinkohal Jaaguga nõus, et õnnelikumana elada, on paratamatult finantsiline vabadus ikka abiks küll. Ma olen muidu väga õnnelik inimene, aga tean, et kui saaksin näiteks rohkem reisida ja mul oleks rohkem aega enda ja enese harimise jaoks, oleksin veel õnnelikum.

Kes siis on rikas inimene? Rikas inimene on see, kes elab oma raha teenitud intresside intressidest. Kuidas siis rikkaks saada? Selleks on kolm iseenesest lihtsat sammu;
1) Hoia enda kulutustel silm peal (tea, kuhu oma raha kulutad)
2) Sea endale eesmärgid (alguses väiksemad, hiljem suuremad)
3) Tee plaan ja hakka tegutsema!

Rikkuse astmed, millest Jaak loengul rääkis:
I aste: Passiivsest tulust piisab eluks vajalike kulutuste katmiseks (puhver olemas)
II aste: Passiivsed tulud katavad eluks vajalikud ja ka muud elustiilist tulenevad kulud + jääb üle
III aste: Kahekordne II aste: raha tuleb 2 korda nii palju sisse, kui kulub.

Üldiselt sain ürituselt mõnusa energialaengu ja tahte edasi tegutseda. Samas jätkuvalt olen nö kartlik ja pessimistlik ning investeerides arvestan mõttega, et kui peaks ka juhtuma kõige kehvem stsenaarium ning kaotan 100% oma investeeritud rahast, siis ei lase ennast sellest heidutada ja raha taga nutma ei jää. 100% rahakaotuse puhul peaksin muidugi tegema rida lolle otsuseid ja olema kannatamatu, aga kuna mul puudub kogemus, kuidas ma tõsise kriisi ajal käituda võiksin, siis ei saa seda võimalust päris olematuks pidada. Otsustasin, et selle kaitseks pean endale tegema koju seinale suure sildi: mõtle 10 aastat ette! See äkki aitaks selle vastu, kui peaks tekkima tahtmine kõik soetatud investeerimisvara maha müüa. Siinkohal muidugi ajab ennastki pisut muigama asjaolu, et ma mõtlen juba rahast, mida ma reaalselt investeerinudki pole. Samas plaan on paigas:)

Aruteluõhtu: Miks ja kuidas investeerida kulda? (Tavid)

Ehkki ma ei ole kulda investeerimist plaaninud, otsustasin, et lähen kuulama, mis kullast räägitakse. Naisinvestorite klubi korraldas eelmisel neljapäeval toreda ürituse ja kullast tuli meile rääkima Meelis Atonen. Üks peamisi põhjuseid, miks osalesin, oli see, et ma tegelikult kullast palju ei tea. Esialgu siiski kulda investeerida ei plaani, sest eelistaksin enne aktiivsema investeerimisega algust teha, aga tulevikus, kui raha pisut rohkem kogunenud, siis miks ka mitte.

Läksin üritusele täiesti puhta lehena ja pean ütlema, et targemaks sain küll. Sissejuhatuseks saime kuulda palju kiidusõnu ja reklaami Tavidi kohta ning edasi põhjusi, miks Tavid kullaäriga tegelema hakkas ja seda, et nemad ise usuvad kulda väga. Tundub loogiline - milleks tegeleda äriga, millesse endal usku ei ole. Hõbeda kohta nii suuri kiidusõnu ei tulnud, kuna hõbedat otses lisandub tootele käibemaks. Lisaks fakt, et arvestades tooraine hinda, on hõbeda töötlemine kallis ning hõbeda müügihind on seetõttu tooraine hinnast niivõrd palju kõrgem. Investeerimiskullale aga käibemaksu ei lisandu ning tooraine kalliduse tõttu ei moodusta töötlemise hind nii suurt osa kogu toote hinnast.

Lisaks sellele rääkis Meelis Atonen kriisi etappidest ning kirjutasin need endale ka huvi pärast üles. Nagu Meeliski ütles, siis lõpp tuleb alati väga kiirelt, aga millal täpselt, ei ole kellelgi võimalik täpselt ette ennustada.

Kriisi etapid:
1) Finantskriis

2) Majanduskriis (rahapuudus)

3) Näiline lahendus (riigi sekkumine ja ettevõtete aitamine)

4) Inflatsiooni üleminek hüperinflatsiooniks (kaubapuudus)

5) Ülemaailmne rahareform

Esimesed 3 punkti on meil juba toimunud, eks näis, kuidas ja millal edasine toimub.

Kokkuvõtvalt on kuld pikaajaline investeering ning kullaga spekuleerida ei tasuks, investeerides alla 2 aastase plaaniga ei soovitaks raha kulda paigutada. Meelise arvates võiks kulda toimida majanduslangusele vastupidi: kulla hind ei tohiks kriisis langeda vaid võiks  pigem kallineda. Jätame selle mõtte meelde ja kontrollime, kui aeg käes.

Üldiselt pakub Tavid kullateemalist nõustamist ja suuremate koguste puhul ka letihinnast paremat hinda, see aga pidi selguma juba kohapeal ning selles osas vaadatakse iga ostu eraldi. Igal juhul panen selle mõtte endale kuhugi kuklapoolele jooksma ja kui mingi hetk võimalusi rohkem, siis miks ka mitte pisut kulda omada:)

Esimene päris ametlik investeering

Kuna olin värskelt astunud Naisinvestorite klubisse, siis pidin kiirelt ära tegema oma esimese investeeringu. Olin juba varasemalt mõelnud välja mõned indeksfondid, kuhu võiksin oma kõrvale pandud raha paigutada, aga tahtsin siiski veidi nö "aja maha võtta" ja mitte teha otsuseid emotsioonidele tuginedes. Kui nüüd aus olla, siis läksin päris pöördesse, kui klubi avastasin - tundsin ennast enne väga nö üksikuna ja nüüd äkki avastasin sadu naisi samade huvidega!

Otsustasin, et teen esimese investeeringu väga väikeses summas sotsiaalpangandusse, Bondorasse. Bondoral on palju kriitikuid ja ma ei vaidle vastu, et tegemist on ikka väga riskantse investeeringuga, aga seepärast tegingi enda jaoks otsuse, et suuri summasid ma sinna ei pane ja mis-iganes-ka-ei-juhtuks, seda raha ma taga nutma ei hakka.

Enne kui otsustasin, et investeerin P2P laenudesse, guugeldasin hoogsalt kolme samal põhimõttel tegutsevat laenufirmat: Bondora, Omaraha ja Moneyzen. Moneyzen oli liiga värske tegija ja kuna ka mina olin uus, siis arvasin, et kaks uut kokku head ei too. Võib-olla liitun sellega kunagi hiljem.

Omaraha kohta kuulsin ka vastakaid arvamusi (nagu Bondoragi kohta), aga Bondora kasuks ikkagi lõppkokkuvõttes otsustasin selle pärast, et kui tahtmine tuleb, saan oma laenud maha müüa. Olen alati olnud ja ilmselt ka jään iseloomuomaduselt inimeseks, kellel peab alati olema variant B.

Veebruari esimestel päevadel tegin oma Bondora kontole uhke 100 eurose sissemakse ja nüüd kaks järgmist kuud olen sinna mõlemal kuul pisut juurde kandnud.

Kuna mina hakkasin investeerima Bondoras uuest aastast, siis "vanadest headest aegadest", millest foorumis räägitakse, ei tea ma midagi ja kavatsen õndsas teadmatuses edasi elada. Selge see, et muudatusi tehakse ja tuleb neid ka tulevikus. Kui ei meeldi, tuleb ära minna.

Hetkel on mul (kõigest) 35 väljaantud laenu, viivises neist on 2 ja üle 60 päeva viivises on 0. Üleeile oli mul viivises laene nt 3 - üks maksis täna ära - hurraa!

Eile kirjutasin ka esimest korda Bondora kasutajatoele. Kuna mul on vähe laene ja ma tahan õppida Bondora maailma tundma, siis käisin uurisin üks õhtu iga laenumakset üksikult. Avastasin, et kui eelmine kuu oli mul üks laen viivisesse läinud, siis oli "Võlamenetluste ajalugu" all kohe maksmistähtajast järgmine päev näha, et laenajale on saadetud teavitus. See kord oli aga selle koha peal tühjus. Kirjutasin kasutajatoele küsimuse (teades, et seal on hetkel päris korralikult tehnilisi probleeme), kas võlgnikele ikka lähevad teavitused välja?

Vastuseks sain kirja, et õnneks lähevad võlateavitused välja kohe esimesel päeval, kuid Bondora on muutnud oma teavitussüsteemi. Nimelt on "Võlamenetuste ajalugu" all näha vaid SMS teavitused, kuid viimaste uuendustega SMS teavitusi kohe välja ei saadeta. Esialgu saadetakse teavitus e-maili teel ning kui nendele ei reageerita, siis saadetakse teavitus välja SMSina. Kasutajatoest lubati mure tööde nimekirja panna - järeldan siis, et tööde nimekirja läheb see, et ka emaili teavitusi hakatakse kunagi tulevikus laenuprofiilil näitama.

Positiivse poole pealt:

• mulle Bondora sobib, saan väikeste summadega kätt harjutada
• kasutajatugi esimese kogemuse põhjal vastab üsna kiiresti (24 h jooksul)
• infot portaali kohta on palju ja see on hästi kättesaadav
• palju kasutajaid ja vajadusel leiab kellegi kogenenuma, kellelt nõu küsida

Negatiivse poole pealt:

• aruandlus näitab aiateibaid, nt väidab, et tagasimakstud laene on mul rohkem, kui mul kontol kunagi raha on olnud (tuleneb tegelikult laenudest, mis polegi kunagi välja läinud)
• suhtun kriitiliselt nende üldstatistikasse, kus ilmselt näidatakse arve positiivsemas valguses kui need tegelikult on
• muud tehnilised viperused, mille parandamisega foorumi põhjal ostustades juba üsna pikalt tegeletakse.

Käisin LHV seminaril

Tore, et on kokku saanud nii palju aktiivseid ja hakkajaid naisi. Klubiliikmed suutsid LHV'ga koostöös organiseerida toreda õhtu, kus teemaks oli LHV'sse konto loomine (mis oli minulgi juba mõnda aega mõttes mõlkunud) ning sama õhtu raames seminar "Kuidas alustada väikeste summadega?".

Kõige esimene nõuanne oli enese tundmine. Mina üldiselt tunnen ennast - üleliia ma raha pärast ei muretse, aga mul peab alati olema plaan B. Kindlasti kõike vaba raha ma ei investeeri, mingi osa peab jääma arvele "ootamatusteks".

Järgmine on eesmärk. Eesmärk on kasvatada raha kinnisvara ostu sissemakseks ja teisene eesmärk on finantspuhvri loomine. Tegelikult on omamoodi eesmärk ka enese harimine finantsvaldkonnas.

Ajahorisondi osas olen üsna pikkade plaanidega - niipea midagi välja ei plaani võtta, julgelt 10 aastat või isegi pikemalt. Riski osas olen seisukohal, et mida suuremad summad mängus, seda väiksemat riski tahan võtta. Samas väiksemate summadega olen nõus ka pisut suuremat riski taluma. Seega saan ka tootluse osas oodata seda, mida olen nõus vastu andma.

Minu mõte on olnud investeerida paari indeksfondi (nt SP500) ja osta Balti börsilt mingi valik aktsiaid. Seminaril kõige rohkem süvenesin teenustasude teemasse - mis oleks see miinimum, millega tehingutasud loodetavaid tulusid ära ei söö:

• USA börsilt (sh minu mõeldud indeksfondid) ca 2000 eurot tehingu pealt
• Balti börsil ca  1000 eurot tehingu pealt
• LHV kasvukonto puhul ca 200 eurot tehingu pealt + aasta möödudes võiks kontol olla rohkem kui 2000 eurot (aasta möödudes lisandub igakuine hooldustasu)

Riskide hajutamisel muidugi pean meeles, et kogu raha ei tasuks suunata ühele turule ja ühte sektorisse. Kuna korraga mul suurt summat investeerida ei ole, siis aja jooksul ilmselt elan üle nii turgude tõuse kui langusi.

Kuigi mu pikem eesmärk oleks investeerida otse indeksfondidesse, siis esialgu otsustasin, et teen oma esimesed investeeringud läbi LHV kasvukonto. Kahjuks tuli see aasta algus paar ootamatut suuremat väljaminekut ning seetõttu olen sunnitud oma kasvukonto avamise lükkama mai kuusse.

Eesmärk:

• kasvukontole 3 erinevat fondi 
• teha sissemakseid vähemalt 200 euro kaupa (et teenustasud oodatavaid tulusid ära ei sööks)
• esimene aasta on haldustasuta, esimese aasta täitumisel saada kasvukontole kokku vähemalt 2000 eurot, et teenustasu moodustaks 0,05% kogusummast, mitte rohkem.

Miks ma juba varem ei alustanud?

See küsimus jääks ilmselt pikemalt piinama, aga sellest ostustasin rohkem mitte mõelda - minevikku muuta ei saa ja nüüd on aeg tegutseda.

Kirjutan selleks, et endal motivatsioon säiliks ja loomulikult ka, et kunagi hiljem oleks hea vaadata, mida valesti ja mida õigesti tehtud sai ning mis üldse tegemata jäi.

Esimesed investeerimismõtted tekkisid tegelikult juba ülikooli ajal, ca 9 aastat tagasi, mis oli sama aeg kui Tallink börsile tuli. See aeg ma oma investeerimisteed ei alustanud ja kui tagantjärgi tark olla, siis hea oli, et ei alustanud - ilmselt oleks esimese asjana portfelli Tallink potsatanud ja see oleks kindlasti pikaks, kui mitte igaveseks, investeerimisisu ära võtnud.

Peale esimesi mõtteid hakkasin ennast vaikselt harima - raamatuid lugema, hoidsin silma peal investeerimisfoorumitel ja süvenesin rohkem majandusuudistesse. Siia vahele mahub ära viimane majanduskriis ja palju muudki, aga eelmise aasta alguses võtsin uuesti ja väga kindlalt pähe mõtte, et pean nüüd alustama - see lõputu lugemine ja mõtlemine, kuidas alustada, ei aita edasi. See tuleb lõpuks lihtsalt ära teha. Tegin alustuseks endale LHV virtuaalkonto ja arvestasin, et "mängin" seal ca pool aastat. Poolest aastast sai pea aasta ja ei mingit edasiminekut. Vihastasin enda peale ja võtsin kätte värske Äripäeva:)

Ja ennäe imet - Äripäeva kaanel vaatas mulle vastu neli naist ja pealkiri: Investeerivad naised (Äripäeva paberleht: 29.01.2015). Lugesin loo õhinal läbi ja liitusin kiirelt Facebookis tegutseva Naisinvestorite klubiga. Tundsin, et see on täpselt see, mis on mul puudu olnud - seltskond inimesi, kellel on sarnased huvid ja eesmärgid ning kus alustajale nö "vastu näppe" ei anta. Kuna kõigile ei jaksa erinevaid infokanaleid pidi kursis olla, siis on hea, et on olemas gupp, mille liikmed jagavad huvitavat infot ja toimuvaid sündmusi.

Esimene samm sai seega tehtud - olin astunud naisinvestorite sekka ja nüüd oli vaja hakata ka tegusid tegema!